Bonsaiks sobib absoluutselt iga taim, olenemata tema looduslikust suurusest või ladinakeelse nime säravusest. Äsja olid näiteks moes kartulist kasvatatud bonsaid ning ka võilillest kasvatatud bonsaid. Jaapanis on väga levinud mitmesugused männid, asalead, kameeliad, bambused ja ploomid. Väga palju kasvatakse erinevaid kadakaid. Samas, enda toimetamiste lihtsustamiseks, peetakse väikeselehelisi ja lühikeseokkalisi liike ja sorte sobilikumateks, kuna annavad väga varakult juba soovitud kujundusefekti.
Bonsaid saab kasvatada ka seemnest või pistikutest (oksad, lehed) ja võrsetest, samuti noortest, mingil põhjusel inimtegevuse eesmärgil hukule määratud (harvendusraie näiteks ja loomulikult mitte bonsaikasvatuse eesmärgil) puudest. Võib ka kasvukohas kängu jäänud taimedest kasvatada. Kängujäämise all peame alati silmas neid taimi, mis on looduslikus kasvukonkurentsis määratud paratamatule hukule. Kängujäänuiks ei tohi pidada madalakasvulisi, rabas kasvavaid mände, nemad elavad oma kodus rõõmsalt veel mitusada aastat.
Loodetavasti on nüüd pisut selgem, et loodusest toomise korral on tegemist hoopiski omamoodi päästeaktsiooniga ning arvatavasti annab Loodus meile heameelega selleks ka loa. Loa küsimine Looduselt on aga juba ka meie esivanemate tarkus. Tänamine samuti.
Bonsaisid kasvatatakse nii toas kui õues. Iga taim on oma potis, kui just stiilist tingituna pole neid seal mitu. Hoitakse neid vastavalt nende looduslikele vajadustele (jahe, soe, vari, poolvari, täisvalgus, kuivus, niiskus jne). Vaid troopilisi liike tuleb hoida tuule ja temperatuurikõikumiste eest kaitstuna toas. Sellest ka nimetused õuebonsai ja toabonsai. Bonsaid eksponeeritakse selleks sobival alusel.
Hoides bonsaid elujõulisena hoiame teda ka kaunina ja need komponendid omakorda tekitavad meis endis rahu ning rahulolu enda poolt tehtuga.
Bonsai hoiavad elujõulisena:
- oskuslik ja õigeaegne hooldus tema esmaste bioloogiliste vajaduste (mulla struktuur, toitainete piisav hulk mullas, niiskus, temperatuur, valgus, õhk mullas ja maa peal, õigeaegne ümberistutamine ning õige suurusega kasvunõu) rahuldamiseks;
- harmoonia loomine ja hoidmine taime erinevate osade (juured, oksad) vahel mitmesuguste kärpimisvõtetega ja okste ja tüve ajutise traatimisega painutamise teel niimoodi et nad kasvavad soovitud suunas ja kujus, selleks et taime maapealsed osad saaksid piisavalt palju valgust ning vältimaks hapnikumürgistust võras.
|
